AgriConsul Planeerimisnõunik

Põhimõte. Rakendus arvutab ainult sinu andmetest. Kui mõni kulu või tulu arvutamiseks vajalik sisend puudub, ei pane rakendus selle asemele normi ega keskmist — see osa jääb tühjaks („—“) ja Kontroll ütleb, mis puudub ja kuhu see sisestada. Täida sammud järjest; iga sammu juures on kirjas, mida see mõjutab. Kui sisendid on sees, vajuta „Koosta KOGU plaan“ ja vaata tulemused üle (Väetus, Taimekaitse, Kattetulu, Masinad) — iga sinu käsitsi valik jääb püsima ja automaatika arvestab sellega edasi.

1. Lähteandmed

• Tootmistüüp, KSM ja mahe — määravad väetus- ja taimekaitsereeglid ning toetused. Valimata = toetused ja PRIA kontrollid ei arvutu õigesti.
• Loomad ja sööt (segatootmine): loomade arv ning rohusilo ja maisisilo saak t KA/ha. Neist arvutatakse ainult söödapind (mitu ha sööta on vaja); põllu saak tuleb Väetuse lehe saagilahtrist.
• Saagi kaal — üks valik kogu talule: põllukaal või aidakaal; koristusniiskus kultuuri kaupa. Mõjutab müügikogust ja kuivatust; koristusniiskus puudub → teisendust ega kuivatuskulu ei arvutu.
• Kuivatamine: kas kuivatad oma kuivatiga või ostad teenust. Oma kuivatiga: kütuse liik, kütuse hind ja elektri hind. Teenusega: pakkuja hinnakiri, vedu, lisatasu ja mehaaniline kadu. Puudub → kuivatuskulu ja KT2 ei arvutu.

2. Põllud ja mullaproovid

• Põllud: impordi e-PRIA „Minu põllud“ shapefile-ZIP iga hooaja kohta (toob piirid, pindalad ja kultuurid). Käsitsi lisa ainult siis, kui e-PRIA ligipääsu ei ole (põllu nr ja PRIA massiivi nr võta pindalatoetuse taotluselt). Import on lehel Põllud (nupp „Impordi põldude piirid“). Pärast importi näitab vaade viimast imporditud hooaega — vali päises Hooaeg oma planeeritav hooaeg (Lähteandmed → Planeeritav hooaeg), siis näed plaani.
• Põllu piir puudub → põllu kaugus ei arvutu → selle põllu masinakulu ja KT2 jäävad tühjaks („põllu kaugus puudub“). Lae piir PRIA-st või sisesta km.
• Mullaproovid: impordi METK shapefile-ZIP, rakendus seob proovid põldudega ja sina kinnitad. Proov (P, K, pH) puudub → P- ja K-norm arvutatakse koefitsiendiga 1,0 ehk keskmise mulla järgi ja põllurea märkus ütleb „hinnanguline“; üle 5 aasta vana proov annab hoiatuse. Kontroll ütleb põllud.

3. Asukohapunktid (Kaart)

• Märgi kaardile farmikeskus, kuivati, vastuvõtt, veevõtukoht, väetiseladu ja laguun — igat liiki võib olla mitu, iga põld kasutab lähimat.
• Puuduv punkt → selle teekonna kaugus ei arvutu (nt laguun puudub → läga vedu ei arvutu; väetiseladu puudub → väetise vedu ei arvutu). Farmikeskuse kaugust asemele ei võeta.

4. Maarent ja maamaks

• Neli sammu ülevalt alla: 1 Katastripiirid → 2 Rendileandjad ja hind (nimi, rent €/ha, kehtivus) → 3 Kelle maa iga põld on (rent, oma või jagatud) → 4 Maamaks oma põldudele.
• Omand märkimata või rendipõllul leping/hind puudu → selle põllu KT2 jääb tühjaks („Maarent: ‹samm› täitmata“). Oma maa rent on 0, maamaks tuleb põllu realt.

5. Ladu ja hinnad

• Väetised: laoseis ja sinu hind. Hinnata toode → väetisekulu on „osaline“ ja selle põllu KT1 ja KT2 ei arvutu, kuni hind on Laos; automaatplaan hinnata toodet ei vali, kui hinnaga toode on olemas.
• Seemned: kultuur, sort, kogus ja ostuhind (€/kg, maisil €/ühik); oma seemnel idanevus ja 1000 tera mass seemneanalüüsist. Hind puudub → seemnekulu, KT1 ja KT2 ei arvutu („Seemne hind puudub“). Külvinormita kultuuril (nt muu ristõieline) sisesta külvinorm kg/ha.
• Taimekaitsevahendid (ka glüfosaat) — lehel Taimekaitse, plokk „Taimekaitse laoseis“: laoseis ja hind. Hind puudub → taimekaitse kulu „osaline“.
• Läga ja sõnnik: laoseis m³/t — selle järgi paigutab väetusplaan orgaanika.

6. Masinad

• Talu seaded (Masinad → Masinapark — sinu sisendid): diislihind, tööjõu täiskulu €/h, normtööpäev (h), ületunni kordaja ja pritsimise veekulu. Diislihind või tööjõu täiskulu puudub → mootoriga masinate omahind ei arvutu. Normtööpäev või ületunni kordaja puudub → ületund ei arvutu ja põllu masinakulu („Mida masinatöö maksab“) jääb tühjaks. Veekulu puudub → pritsi täitmisi ei arvutata.
• Iga masin: klass, soetushind, soetusaasta, aastane töömaht (kui seda ei arvutata plaanist), mootoriga masinal võimsus kW, haakeriistal töölaius, haagisel ja paagil mahutavus, liisingul intress. Puuduv väli → selle masina omahind ja tema tööd ei arvutu; masina real on ⚠.
• „Ette käib“: igale haakeriistale ja haagisele vali traktor või veok, mis seda veab. Tühi → selle masina kulu ei arvutu (rakendus ise vedajat ei vali).
• Kuivati rida: jõudlus t/h, nimijõudluse niiskus (algniiskus → lõppniiskus %), erienergia MJ/kg vett, elekter kWh/t niiskusprotsendi kohta, tööjõu tegur, läbilaskevõime kuivatamata viljal ja põleti osakoormus — mõni puudub → kuivatuskulu ei arvutu. Kuivati tüüp ja soojustagastus/retsirkulatsioon on info, arvutust ei mõjuta.
• Teenusehinnad (Masinad → Otsus: oma, rent või teenus): kui sul seda masinat ei ole, sisesta töövõtja hind. Masinat ega hinda ei ole → see töö jääb hinnastamata.
• Harimisvalik: „rakendus otsustab“ (rakendus paneb töökäigud sinu pargist) või „talu otsustab“ (sisestad iga põllu töökäigud ise; töökäiguta põllu masinakulu jääb tühjaks).

7. Külvikord

• Kultuurid tulevad e-PRIA importidest; plaaniaastad paneb ettepanek („Genereeri külvikorra ettepanek“) viljavahelduse reeglite järgi — sina muudad.
• „alternatiivid“ lahtris näitab kuni 3 teist lubatud kultuuri selle põllu täis-KT2-ga sinu andmetest. Kui kahe kultuuri agronoomia on võrdne, eelistab ettepanek kõrgema kattetuluga kultuuri — saak × sinu müügihind + toetus − sinu Kattetulu sama kultuuri kulud viimasest lõppenud hooajast. Esimesel kasutusaastal neid kulusid veel ei ole (eelmise hooaja plaanid ei ole rakenduses koostatud), siis otsustab agronoomia ja majanduslikku vahet näed „alternatiivid“ lahtrist.

8. Väetus ja saak

• „Koosta väetamisplaan automaatselt“ arvutab normid mullaproovist, eelkultuurist ja saagiootusest ning paigutab Laos oleva läga ja sõnniku.
• Saak on ühes kohas: Väetuse põllurea saagilahtris. Kui sa seda üle ei kirjuta, on seal saagiootus = kultuuri normsaak × mulla kordaja (mais 30 ja rohusilo 25 t/ha haljasmassi hooajas); kahe aasta tegeliku saagi järel arvestab rakendus sinu põllu saagiajalugu. Sama saak läheb Kattetulusse, masinatöödesse ja külvikorda.
• Heinaks kasutatavale rohumaale rakendus väetist ise ei planeeri — kui tahad väetada, vali toode ise.

9. Taimekaitse

• „Koosta taimekaitseplaan automaatselt“ valib registrist kehtiva loaga preparaadid; laos olev toode eelistub. Toote hind Laos määrab kulu.

10. Kattetulu ja Kontroll

• Müügihind €/t iga kultuuri kohta ja toetused. Hind puudub → tulu ja KT ei arvutu, külvikorra ettepanek ei kasuta selle kultuuri majandust.
• Rida „—“ tähendab, et mõni sisend puudub — hiirega rea kohal näed põhjust.
• Kontroll koondab kõik puuduvad sisendid ühte nimekirja koos kohaga, kus neid parandada. Kui Kontroll on tühi, on kõik numbrid arvutatud sinu andmetest.

Lähteandmete väljad — koristusniiskus on sinu talu põllukaalu niiskus (kõigub talude kaupa, varem alustades 22–25 %); see mõjutab märga massi (kombain, vedu, kütus) ja kuivatatava vee kogust. Vastuvõtu piir — sellest niiskemat vilja vastu ei võeta (teravili 14 %, raps ja rüps 9 %, hernes ja põlduba 14 %); muuda ainult siis, kui ostja leping ütleb teisiti. Kontsern: lisa ettevõtted — siis ilmuvad navi filter, põldude Ettevõte veerg ja PRIA kontrollid firma kaupa; ühe ettevõtte kasutajal jääb see tühjaks.

Mullaproovid — mitu proovi põllul koondatakse keskmiseks; üle 5 aasta vanune proov annab hoiatuse (KSM nõuab uusi proove iga 5 aasta järel). Turvas ja mineraalmaa segapõldu arvutatakse osade kaupa. Käsitsi sisestus töötab samuti.

Maarent — neli sammu ülevalt alla: 1. Katastripiirid (kataster.ee → Avaandmed → Katastriüksuste allalaadimine → maakond, SHP; impordi ZIP, mitme maakonna puhul iga fail järjest) → 2. Rendileandjad ja hind (üks leping = üks rendileandja: nimi, rent €/ha, kehtivus; ilma nime või hinnata on leping pooleli ega lähe arvestusse) → 3. Kelle maa iga põld on (real vali rent → leping, oma või jagatud; katastriüksused tulevad katastrist ette; mitme rendileandja massiiv seotakse üks omanik korraga) → 4. Maamaks oma põldudele (määr on valla oma, number põllu real; rühma päisereal ühe numbriga kõigile). Kataster on abi, mitte eeldus — tunnuse ja hektarid saab lepingu real ka käsitsi kirjutada. Hektarid on kõikjal PRIA taotletud pind, mitte katastriüksuse pind. Lõppevatel lepingutel annab äpp otsuse (pikenda / räägi hind üle / loobu) plaaniaastate kattetulu keskmise järgi.

Kaart — kui legendis on mitu kirjet, siis klõps kirjel näitab ainult seda kihti ja uus klõps taastab kõik. Katkendjoon on massiivi piir (põllul oma piiri pole; sama massiivi põllud kattuvad). Puuduvad piirid saad tõmmata nupuga „Lae puuduvad piirid PRIA-st" (vajab võrku) või shapefile-impordiga Põllud-plokis.

Põllutabeli veerud — Maakasutus: P = põllumaa · PR = püsirohumaa (HPK 1, külvikorras lukus) · TAR = tagasirajatud püsirohumaa (säilita samal kohal). Ettevõte: põllu kuuluvus valitud hooajal (kontsernis võib põld liikuda ettevõtete vahel, ajalugu jääb põllu külge; muutmine kehtib valitud hooajast edasi). MULD: turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus (70 €/ha) — rohumaa-kohustus 3/5 a, künd keelatud; MULD-aastad ei tee põldu püsirohumaaks; KSM toetust (+45) samale põllule ei maksta; P-maana loeb KSM 15 % arvestusse; märgi käsitsi (PRIA avalikus kaardis mullakihte ei ole). Kalle %: veeseadus § 160 — 5–10 % kaldega pinnale laotus keelatud 1.10–20.03, üle 10 % väetamine keelatud. km farmist: segatootmises eelistatakse söödapõlde 15 km piires.

Shapefile-import — e-PRIA „Minu põllud“ toob piirid, pindalad, kultuurid ja maakasutuse; puuduvad põllud luuakse ise; impordi iga hooaja fail eraldi. Mullaproovid — rakendus seob proovipunktid põldudega, sina kinnitad enne salvestust; käsitsi sisestus tabelis töötab samuti. Kaart — lohista ja suumi rulliga või nuppudega, klõps põllul avab info. Aluskaart tuleb Maa-ameti avalikust teenusest ainult võrgus olles (ilma levita näed piirjooni neutraalsel taustal); oma piirita põld saab massiivi piirjoone (katkendjoon); värvid näitavad valitud hooaega.

Nitraaditundlik ala (kaitsmata põhjavesi, karst): mineraal-N kuni 120 kg/ha aastas, korraga kuni 80 (määrus nr 49). MULD-põllul on künd ja süsteemsed herbitsiidid keelatud (masinakulu ja glüfosaat arvestavad); generaator hoiab rohumaa. km farmist: tühjaks jättes arvutab rakendus kauguse farmi punktist, käsitsi sisestus kirjutab üle. Jagatud omand (massiivis mitu katastrit, osa oma ja osa rent): rendiosa loetakse rendilepingu katastriseostest, ülejäänud pind on oma maa (maamaks); maakulu on pindalaga kaalutud. Lõppeva lepingu otsus: kate toetusega €/ha aastate keskmisena, kui leping jätkub sama rendiga; rendi lagi = rent, mille juures aastate keskmine kate on 0.

Hooaeg ja lukud — navi Hooaeg valib, millise aasta plaani näed ja genereerid. Plaani aasta on SAAGIAASTA: sügistööd (talivilja sügisring) kuuluvad järgmise saagi plaani ja kuludesse. Möödunud hooajad on automaatselt LUKUS ja valmis plaani saad ise kinnitada („Kinnita plaan" navis) — lukus hooaega ei muuda ükski generaator; käsitsi saad muuta alati ja kõik salvestub kohe automaatselt (lukk ei ole salvestamine). Luku avab navi nupp ja seda on vaja AINULT generaatori jaoks.

Ladu — ladu liigub hooajast hooajasse VOONA: iga hooaeg võtab laost kronoloogilises järjekorras, „Laos" on jääk pärast eelnevaid hooaegu, jääk kandub edasi ja puudujääk on selle hooaja ostuvajadus. Orgaanilised väetised (oma toodang) voos ei osale.

Ladu on kontserniülene: ostuplaanid kasutavad laojääki enne ostu. Väetise sisaldus on elemendina (mineraal %, orgaaniline kg/t või kg/m³) ja hinnad on sinu omad. Sama laoseis on väetusplaanis ja ostuplaanis; orgaanika laojääk = laguuni või hoidla seis (läga ei ole ostetav — puudujääk annab hoiatuse).

Seemned — maisi valmivus on FAO-number (Eesti turu varaseimad ~170–175; suurem number = hilisem); rapsi-eelne talivili vajab varast sorti; varane külv vajab vähem taimi/m² (rohkem võrsumisaega). Külvinorm: idanevate taimede arv m² kohta ÷ idanevus × 1000 tera mass ÷ 100; maisil seemet/ha (tavaliselt 75 000). Seemnevajaduse kaks kuju (sordirea / rotatsioon) näitavad samu andmeid; külvinormi muudad Rotatsioon-vaates või põllu kaupa. Taimekaitsevahendi sisaldus (g/l või g/kg etiketilt) annab hinna toimeaine kilo kohta = hind ÷ (sisaldus ÷ 1000) — sama toimeainega toodete aus võrdlus.

Saagiootus — Väetuse põllurea lahtris on normsaak × mulla kordaja; kirjuta oma numbriga üle, kui tead paremini. Kui ootus ületab mullaproovi-põhise taseme, kuvatakse majanduslik märkus (kõrgema ootuse järgi väetamine maksab, aga mullapiirang ei pruugi saaki tagasi tuua — enne tasub mulda parandada). Otsus jääb sinule.

Väetusnormid: AgriConsul, seisuga 13.07.2026.

Väetamisplaan — väetusplaan elab põllu tasandil (mullaproov, läga, saagiootus): iga põllu ringid ja sisendid on kultuurivaates all nähtaval. Vajadus arvutatakse kultuuri, saagiootuse, mullaproovi ja eelkultuuri järgi; kõik toimeained on ELEMENDINA (mitte oksiidina) — oma toote lisamisel võid sisestada numbrid pakendilt, äpp teisendab ise. N jaotatakse kultuuripõhistesse ringidesse; iga ringi juures on seaduse aknad: mineraal-N keelatud 15.10–20.03, vedelsõnnik 1.11–20.03 (paisklaotusega juba 20.09-st), tahesõnnik 1.12–20.03; külmunud/lumisele maale ei laotata kunagi. Nitraaditundlikul alal (linnuke põllu juures) piirab äpp mineraal-N 120 kg/ha/a ja korraga antava N 80 kg/ha (määrus nr 49); orgaanilise väetise N 170 kg/ha/a kehtib üleriigiliselt. Maapinna kaldega põllul rakenduvad veeseaduse § 160 piirangud. Orgaanilise väetise õige alus on sinu sõnnikuanalüüs — asenda vaikeväärtused oma analüüsi numbritega.

Laguun ja läga — teke arvutatakse loomade arvust; äpp hoiatab, kui talveperioodi (1.11–20.03, laotamine keelatud) teke ei mahu laguuni vabasse ruumi, ja kontrollib hoidla 8 kuu seadusliku miinimumi (veeseaduse § 164). Äpp arvutab läga tasuvuspiiri. See on eelistuse järjekord: läga läheb lähimatele põldudele, enne neile, mis on oma hooaja piiri sees. Põllule ei lähe läga ainult siis, kui aeg ei jõua või selle põllu läga kulu ei arvutu.

Aidakaal = põllukaal × (100 − koristusniiskus) ÷ (100 − kokkuostu niiskus). Näide: 6 t/ha 20 %-lt 14 %-ni annab veekao ~0,42 t/ha, 25 %-lt ~0,88 t/ha. Kokkuost võtab vastu kuni: teravili 14 %, raps ja rüps 9 %, hernes ja põlduba 14 %. Puhastuskadu (prügi, peenterad) selles arvestuses ei ole.

Väetusnormi täpsustused — METK väetistarbe gradatsioon: rikkal mullal ei ole saagireaktsiooni oodata (aste 4–5 → 0,5× või 0); kogus läheb põllu P/K bilanssi ja lisandub järgmise hooaja normile. Sügis-N tuleb hooaja koguvajaduse seest (kevadringid vähenevad); siht sõltub eelviljast, põhukäitlusest ja mulla orgaanilisest ainest; lagi talivilja 30 kg/ha, talirapsil 50 kg/ha. Kaalium: kui aastane K-norm ületab 150 kg/ha, antakse see kahes osas (muidu tekib esimeses niites luksustarbimine); teine laotuskäik on masinatöödes ja kulus. Võrdlus äpi ja sinu variandi vahel käib sama väetusnormi peal; hinnas on väetis ja laotuskäigud sinu masina hinnaga. Veekaitsevööndis ja allikate või karstivormide ümbruses on väetamine keelatud (veeseadus § 119, § 158 lg 2, § 168 lg 3) — rakendus vööndeid ei tuvasta, kontrolli kaardilt.

Taimekaitseplaan — kultuuripõhised pritsimisringid kasvufaaside (BBCH) järgi; plaan on TÄISPLAAN, vajaduspõhistel töödel on märkus, millal töö on põhjendatud — kustuta rida, kui ei kasuta, ja kulu langeb kohe. Rea „muuda" avab ringi sisendid — loe ja muuda samas tabelis. Preparaadi normid, ooteajad, kasutuskorrad, puhvertsoonid ja piirangud tulevad PTA taimekaitsevahendite registrist (väljavõtte kuupäev sektsiooni päises) — kontrolli enne pritsimist kehtivust: PTA register. Põllu päises saad märkida umbrohud, haigusriski ja kahjurisurve — automaatvalik arvestab neid. Äpp hoiatab: normi ületus, resistentsuse risk (sama toimeainerühm korduvalt), mesilastele ohtlikud preparaadid ja öine aeg (22–05), eriload, lõppev luba, tankisegu sobimatused. Õitsvate taimede ja umbrohtude pritsimine on keelatud; tuulega üle 4 m/s pritsimine on keelatud. Leheväetisi ja adjuvante saab lisada igasse ringi — säästad ülesõidu.

Üldhävitav (glüfosaat) — toimeaine sisaldus kõigub toodetel 240–720 g/l, seega liitrihinnad ei ole omavahel võrreldavad: äpp valib toote sinu laost €/kg toimeainet järgi. Norm on registri maksimum ja kasutuskordi kasvuperioodis on 1 — kogust ei tohi mitme käigu peale jagada.

Mahetootmine — mahes on üksikuid lubatud bio-/mineraalpreparaate (nt väävel jahukaste vastu, püretriin, mineraalõli). Kasuta ainult PTA mahe-registris lubatud tooteid ja konsulteeri nõustajaga — automaatplaan neid ei doseeri.

Automaatne plaan valib igasse ringi põhitöö preparaadi: laojääk enne ostu, toimeainerühma rotatsioon, õitsemise ajal mesilasohutud; norm = registri maksimum. Sisaldus (g/l või g/kg etiketilt) võimaldab võrrelda hinda toimeaine kilo kohta.

Automaatplaan on ettepanek — lõpliku otsuse teed sina; vajadusel telli AgriConsuli nõustaja ülevaatus. Umbrohud mõjutavad herbitsiidivalikut, kõrge risk või surve lisab ka „vajadusel“ ringid; need väljad on kultuuri esindajapõllu omad ja valik rakendub kultuuri põhiplaani põldudele.

Külvikord — generaator teeb plaaniaastatele ETTEPANEKU (kollased „e" lahtrid) sinu ettevõtte ajaloo kultuuridest, järgides PRIA nõudeid ja agronoomilist vaheldust. PRIA kontrollid: HPK 7 (määrus nr 68 — sama põhikultuur max 3 järjestikust aastat; ≤10 ha põllumaa erand), KSM liblikõieliste ≥15% (mahe 20%) põllumaast igal aastal, KSM taotleja viljavahelduse lisanõuded. Kontroll käib kontsernis ALATI ettevõtte kaupa.

Alternatiivid — iga plaaniaasta lahtris on link „alternatiivid“: see avab rea alla selle põllu ja selle aasta valiku. Plaanis olev kultuur on esimesena, siis kuni kolm lubatud kultuuri, millel agronoomilist miinust ei ole, kate toetusega (KT2 €/ha) järjekorras ja põhjusega, miks nad sobivad. „Vali“ kirjutab kultuuri lahtrisse nagu käsitsi valik. Kui valid ise kultuuri, mida äpp ei soovita, ütleb lahter põhjuse; PRIA ja KSM nõuete rikkumised on Kontrolli lehel.

Külvipind — mitu hektarit sel aastal külvatakse; mitmeaastane rohumaa (püsirohumaa, ley, segud) loeb ainult rajamisaastal, seega võib kokku olla kogupinnast väiksem. Alternatiivide KT2 on sama arvutus mis Kattetulu real (saak × hind + toetus − seeme − väetis − taimekaitse − masinatööd − kuivatus − maa − siirdumine − hoiustamine), kultuur vahetatud; alternatiivil arvutatakse väetis ja masinatööd sellele põllule uuesti, taimekaitse tuleb kultuuri plaanist.

Masinad — sisesta oma masinad (klass, soetusaasta ja -hind; aastane kasutus ainult siis, kui tead seda paremini kui plaan): äpp arvutab omahinna sinu masinatest; puuduv väli = ⚠; näitab pargi koormust (ülekoormus/alakoormus/puuduv klass) ja kultuuri masinakulu sinu pargist või teenusehinnast. Mahutavus annab täitmislogistika — täitmiskaugused tulevad Kaardi lehe punktidest (laguun/ladu/veevõtukoht); töölaius ja töökiirus annavad tunnid sinu tehnikale (laius × kiirus × kasutegur). Väli, mida selle masinaklassi arvutused ei kasuta, on real märgitud „—". Intress omahinnas: OMANDIS masinal intressi ei arvestata — laenuta intressi pole (AgriConsuli metoodika, „Kombainitöö maksumus"). LIISINGU/LAENU puhul: kogu intress = laenusumma/2 × määr × tähtaeg (keskmiselt pool jääki, makstakse tähtaja jooksul) ja see jagatakse masina kasutuseale. Vaikimisi laen 75% ostuhinnast ja tähtaeg 5 a; sisesta lepingu tegelik määr % (tühi = puudub (teavitus) — vaikemäära ei ole). Kui sinu laen erineb vaikimisi eeldustest oluliselt, arvutab täpse numbri nõustaja päris maksegraafikust. Oma, rendi ja teenuse võrdlus on Masinate plokis „Otsus: oma, rent või teenus“; masina müügi- ja vahetusotsuse arvutab nõustaja koos sinuga.

Kuivatamine — kuivatuskulu põhiosa (~90%) on kütus ja kütust kulub selle järgi, kui palju VETT tuleb välja ajada: vesi kg/t = 1000 × (koristusniiskus − hoiuniiskus) ÷ (100 − hoiuniiskus). Seepärast on märjalt koristatud vili kallis sõltumata kultuurist. Kultuuri kuivatusaja kordaja (kaer, hernes, põlduba ja mais on ~15% aeglasemad kui nisu ja oder, raps ~8%) mõjub kuivati jõudlusele t/h ning ventilaatori elektrile ja tööjõule — see on ~1,5% kulust. Kaunvilja tegelik kitsaskoht ei ole kütusearve, vaid madal lubatud õhutemperatuur: kuivati on kaua kinni ja koristusaken kaob. Täpsemat juttu (temperatuuripiirid kultuuri kaupa, kahes käigus kuivatamine, normide päritolu) küsi nõustajalt.

Pargi tabel — Kasutan: märkimata masin jääb parki, aga otsus ei loe seda aktiivseks; kui mõnda tööd saab teha pargis seisva masinaga, soovitab rakendus selle kasutuselevõttu enne teenust või renti. Võimsus kW (ainult mootoriga klassidel): kütus l/h = kW × koormustegur × 0,22 l/kWh — iseliikuval 0,50, vedajal kW-vajadus ÷ vedaja kW (0,50–0,70). Laius: kombainil heedri laius, sellest tuleb koristuse ha/h. Klass ütleb, mida masin teeb: Eelharijaga külvik · Eelharijata külvik (vajab eraldi seemnevoodi käiku) · Jõuvõtuvõlliga külvik · Otsekülvik; sügavkobesti (Top-Down) võib käia rapsikülvikuga koos. Teeb (lägalaoturil): sissetöötajaga organ viib läga mulda laotamise käigus, lohisvoolikuga on sissetöötamine eraldi käik (veeseadus § 159). Kuivatamise teenus: hinnakiri on sinu pakkuja oma ja hind käib põllukaalu tonni pealt.

Masina rida (▸ ava) — liisingu intress: mudel on laen 75 % ostuhinnast, tähtaeg 5 aastat, keskmiselt pool jääki; kogu intress jagatakse kasutuseale. Koormuslävi = eluiga ÷ kasutusiga: nii palju tuleks aastas teha, et töömaht ja aastad saaksid korraga otsa; allpool seda piirab masinat vananemine, mitte kulumine, ja püsikulu jaguneb vähemale mahule — kaalu teenust või masina jagamist. Haagise töömaht tuletatakse veoketist (akna kogus × ringi aeg ÷ kõigi selles aknas töötavate haagiste koormate summa); koos töötavatel haagistel on tunnid võrdsed — kiirem veab samas ajas rohkem. Laoturi ja läga paakhaagise aastane kogus tuleb väetusplaani lägast (selle masina osa). Aastate kaupa arvestataval masinal kogukasutust vaja ei ole. Kuivati läbilaskevõime on kuiva vilja läbilask (putukatõrje käik, vett ei eemaldata) — see on kiirem kui nimijõudlus, mis kehtib kuivatamisel.

Masinakulu kultuuri ja põllu kaupa — „teenusena“ veerg näitab, mida sama töö maksaks sisse ostetuna (sinu teenusehind + sinu kütus, sest kütuse ostad teenusemasinale ise) — sama arvutus, mis jõuab Kattetulusse, kui töö on teenus. Rohumaa roll (hein, silo, hooldus, karjatamine) juhib masinatööd, väetust ja saaki — muuda seda kultuuri ploki tegevusribalt. Põhu rida on talu rida: põldu ei ennustata, kulu ei jaotu kultuuridele; pind = vajadus ÷ (terasaak × 0,7 või 0,5). Otsekülvi saagimõju arvestatakse kultuuri ja mulla kaupa (nisu, kaer, rukis, raps, kaunvili 1,00 · oder 0,97 · mais 0,92; raske savi lisaks × 0,90; allikad ETKI, Pittelkow 2015, LUKE).

Täitmiskoht (prits, väetisekülvik) — aastane kogus = pind × norm (pind sinu külvikorrast ja ringidest, norm sinu seadest või plaanist). Variant A: masin sõidab iga paagitäie järel ise täitepunkti ja tagasi. Variant B: vedaja toob täite põllule ja masin jääb tööle; lisakulu = vedaja omahind + tööjõud. Vahe = masina vabanev aeg (omahind + tööjõud) miinus vedaja lisakulu; pumbaaeg jääb mõlemal juhul. Veerg „Arvestan“ ütleb, kumb variant arvutuses kehtib — vaikimisi rakenduse soovitus, sinu valik võidab.

Otsus: oma, rent või teenus — kõik kolm on täiskulus (mis maksab töö ärategemine aastas): oma = amortisatsioon + intress + hoid + kindlustus + remont + kütus + määrded + juht + üldkulu (haakeriistal koos traktoriga), selle aasta plaani käikudelt ilma siirdumise ja ületunnita; teenus = hind + sinu kütus; rent = rendihind + juht + kütus. Kogus on lepinguühikus (press tonnides ja pallides, läga m³, põllutöö hektarites). Sümbolid: ✓ piisav · ⚠ puudu N · ↓ üle (pargis rohkem kui vaja) · ↺ pargis seisab (sobiv masin olemas, aga „Kasutan“ pole märgitud). Aastane € mõju: + = sinu lahendus on odavam, − = alternatiiv oleks odavam või see on teenuse hind. Puuduva masina aastasummat ei näidata, sest siduva akna traktoritunnid on kõigi masinate peale kokku. Haagised on ühine ressurss — mitu veoketti sama akna sees jagavad neid. Kultuuri „kate €/t“ on KT2 ÷ saak (sama number mis Kattetulus).

Kattetulu — toodang (saak × sinu müügihind + toetused) miinus muutuvkulud (seeme + väetis + taimekaitse); väetise- ja taimekaitsekulu voolavad automaatselt sinu plaanidest, seemnekulu eeltäitub külvisenormist — kõik ülekirjutatav. Omatarbe söödal pane siirdehind — hind, millega sööda arvele võtad (haljasmassi või heina tonni kohta). Toetused eeltäidetakse EELNEVA aasta määradest ja KSM/mahe lisa arvesta ainult siis, kui nõuded on täidetud (vt Kontroll). Masinatööd, kuivatus, maa, siirdumine, lägavedu ja hoiustamine arvatakse maha KT2 tasandil.

Kattetulu veerud — Tegelik saak: mis põllult tegelikult saadi; täida pärast koristust (üks number, mitte põlluraamat), kahe aasta järel prognoosib rakendus sinu saakide põhjal. Seemnekulu = sordi ostuhind × põllu külvinorm (sh varane külv); rohumaal rajamiskulu ÷ kasutusaastad. Kuivatus €/t: oma kuivati kulu aidakaalu tonni kohta — kütus, elekter, tööjõud ning kuivati soetus- ja remondikulu; muutub kultuuriti ja koristusniiskusega; kuivatamine on masinatöö, seega langeb ta KT2 tasandil, mitte KT1-l. Maarent / maamaks €/ha: renditud põllul lepingu rent (mitme lepingu korral pinnaga kaalutud, keset aastat lõppev leping kannab oma kuude osa), oma põllul maamaks; €/t = €/ha ÷ saak ja see läheb tootmiskulu sisse.

KT1 (METK 1. tase) = saak × hind + toetus − (seeme + väetis + taimekaitse). KT2 (kate koos toetusega) = KT1 − masinatööd − kuivatus − maarent/maamaks − siirdumine − ostetud lägavedu − hoiustamine; sellest maksab ettevõte üldkulud ja kasumi. Tootmiskulu €/ha = kõik kulud kokku ilma toetuseta; tootmiskulu €/t = (muutuvkulud + masinatööd + kuivatus + maarent/maamaks + siirdumine + ostetud lägavedu + hoiustamine) ÷ saak, alus on aidakaal (kogus, mille eest kokkuostuarvel makstakse). Kate €/t ilma toetuseta = müügihind − tootmiskulu (kas tootmine ise tasub end ära); kate €/t toetusega = KT2 ÷ saak. 0-saagiga (hooldus, karjatamine) real on tulemus toetus − kulud. Masinatööde veerg ettevõtete kokkuvõttes = masinatööd + kuivatus + siirdumine.

Ühikud — mais ja rohusilo on haljasmassina (põllult ära veetav kogus), müügi- või siirdehind peab olema haljasmassi tonni kohta; söödapinna arvestus Lähteandmetes on kuivaines. Heinarolliga rohumaa on kuiv hein (üks niide, saak Väetuse lehe saagilahtrist), hind heina tonni kohta. Toetused: ühikumäärad on eelneva aasta tasemel ja muudetavad — kui jooksva aasta lõplikud määrad avalikustatakse, muuda need ja kõik põllud arvutuvad ümber; põllu lahtris on tema enda summa (PST + ÜJT kõigile, tera-/kaunviljatoetus teraviljale ja kaunviljale, KSM ainult KSM-taotleja põllumaale — mitte püsirohumaale ega MULD-põllule —, mahe mahepõllule, MULD MULD-põllule). Ettevõtete kokkuvõte: PRIA vaatab iga taotlejat eraldi; kulud on sisearvete planeerimisalus.

Ülevaate püsikulu (seisev masin) = amortisatsioon + intress + hoid (hoiupind × €/m² aastas) + kindlustus; kütust, tööjõudu ja remonti seisev masin ei tekita.

Eksport ja varukoopia — „Prindi / salvesta PDF" annab kogu aktiivse hooaja plaani puhta vaatena; CSV-d (külvikord, kattetulu, ostuplaanid) avanevad Excelis. Andmed sünkroonitakse sinu kontoga serverisse (versioonitud — varasemaid seise saab taastada); kohalik koopia hoiab äpi töös ka võrguta. JSON-varukoopia on lisaks mõistlik — sama failiga saad andmed saata nõustajale ülevaatamiseks.

Kust numbrid tulevad? — arvutused põhinevad Eesti õigusaktidel (veeseadus, väetamise ja PRIA määrused), ametlikel registritel (PRIA, PTA taimekaitseregister, METK mullaproovid) ja AgriConsuli nõustamismetoodikal. Nõustamist saab tellida eraldi (info@agriconsul.ee). Iga plaan kannab märgist „Automaatplaan AgriConsuli metoodikaga" — keerulisemate olukordade (resistentsus, eriload, majanduslik optimeerimine, masinapargi otsused) puhul konsulteeri AgriConsuli nõustajaga.

Andmed on sinu seadmes ja sünkroonitakse sinu kontoga — hoia siiski varukoopiat. PDF avab brauseri prindivaate (vali „Salvesta PDF-ina“); CSV avaneb Excelis (semikoolon, eesti seaded) ja sobib tarnijale hinnapäringuks. Töökäsk töötajale: üks väetis korraga = üks laotuskäik (põllud, norm ja kogused; norm on ühtlane kogu põllul). Mälupulk: ISO-XML TASKDATA — kopeeri pulgale (kaust TASKDATA) ja pane terminali; loevad Fendt, Valtra, New Holland, Case, Claas, John Deere ja CCI. John Deere Ops Center: shapefile kaustas Rx — lae Files alt üles, sealt läheb JDLinkiga masinasse ilma pulgata. Mõlemas on põld, toode ja norm.

Kust ma põldude andmed saan? — e-PRIA „Minu põllud" shapefile-ZIP väljavõte hooaja kaupa (piirid, pindalad ja kultuurid tulevad sealt automaatselt); mullaproovid METK shapefile-ZIP-ist. Käsitsi sisestus on varutee, kui e-PRIA ligipääsu pole.

Miks äpp hindu ette ei anna? — igal ostjal on omad pakkumised; arvutuse alus on SINU hind. Tühi hind ei arvuta valesti, vaid näitab nähtavalt, et sisend puudub.

Kas automaatika kirjutab mu käsitsi valikud üle? — ei: iga sinu käsitsi valik jääb püsima, generaatorid täidavad ainult tühjad ja automaatsed kohad. „Genereeri puhtalt…" on ainus erand ja küsib enne kinnitust.

Kas telefon ja arvuti näevad sama seisu? — jah, sama kontoga sünkroonitakse muudatused seadmete vahel automaatselt; põllul töötab äpp ka ilma levita ja saadab muudatused ühenduse tekkides.

Kust saan abi? — nurgas olev „Küsi nõustajalt" vastab sinu enda andmete pealt (nt „palju ma väetist ostma pean?" või „mis mul järgmisena teha?"); nõustamist saab tellida eraldi (info@agriconsul.ee).